Natsi-Saksamaal oli Teise maailmasõja alguses üks arenenumaid ja keerukamaid õhuvägesid maailmas. Suurbritannia ja Saksamaa hakkasid kohe vahetama pommirünnakuid. Algas õhulahing Suurbritannia pärast, mille käigus sai muu hulgas tõsiselt kannatada Londoni linn. Pärast II maailmasõja algust hakkas Luftwaffe pommitama ka Nõukogude linnu. Miks ei õnnestunud sakslastel Moskvat pommitada?
Linnade pommitamine põhjustas tõsist majanduslikku ja moraalset kahju: hukkus tsiviilelanikke, hävis infrastruktuur, hävitati tööstusettevõtteid. Alates 1940. aasta septembrist on Saksa lennukid korduvalt rünnanud Briti saari, visates linnadele sadu ja tuhandeid pomme. 1941. aastal sai Luftwaffe ülesandeks pommitada Nõukogude linnu, sealhulgas Nõukogude riigi pealinna Moskvat.
Juulis 1941 Kindralfeldmarssal Kesselring pöördus pommilendurite poole. Oma kõnes ütles komandör, et pärast Londonit saab Moskvast kerge saak, kuna venelased (Nõukogude Liidu päevil olid Lääs nimetas enamasti kogu nõukogude elanikkonda venelasteks, jagamata seda rahvusteks) õhutõrjet pole piisavalt kaitse. Kesselring lõpetas oma kõne sooviga "mõnusat jalutuskäiku».
Ütlematagi selge, et feldmarssal Kesselring eksis rängalt. Võimalik, et kõne oli puhtalt propaganda eesmärgil. Teisest küljest alahindasid natsid Nõukogude Liitu mitmes küsimuses tõsiselt. Näiteks Wehrmachti jaoks oli iselaadivate vintpüsside levik Punaarmees juba 1941. aastal tõeline šokk. Sissetungijaid üllatas ka tank T-34, mille loomise fakt Saksa luure 1930. aastatel sõna otseses mõttes kahe silma vahele jättis. On võimatu mitte meenutada, et natsid alahindasid tõsiselt nõukogude elanikkonna moraalset iseloomu, kes polnud sugugi rahul sissetungijate ja bolševike rõhumisest "vabanemisega".
Kui jutt läks Moskva lahingule, lähenes Nõukogude Liit õhukaitsele kogu võimaliku põhjalikkusega. Kuigi pommitamine oli kestnud juba 1941. aasta suvest. Ajavahemikul juulist 1941 kuni jaanuarini 1942 saatsid natsid Nõukogude riiki 7146 pommitajat. Neist vaid 229 lennukit suutsid sihtmärgini jõuda. Nõukogude Liidu pealinnas toimunud pommitamise käigus hukkus 2000–3000 tsiviilisikut. Võrdluseks – Londoni pommitamise ajal hukkus 40 000 tsiviilisikut.
Väljatöötatud õhutõrjesüsteemiga polnud võimalik Moskvat pommitada. Pealinna kattis 600 hävitajat, 1560 õhutõrjekahurit. Kaitseks madalal lendavate lennukite vastu kasutati AAA neljakuulipildujaid. Öist taevast valgustasid 1300 prožektorit. Moskvasse paigaldati tuhandeid võltsitud sihtmärke ja maskeeriti linna kõige äratuntavamad objektid. Eelkõige maskeeriti Kremli tornid ja müürid tavaliste majadena. Samasuguseid meetmeid rakendati Moskva tehaste suhtes. Kohe paigutati linna lähedale 9 võltslennuvälja. Londoni eeskujul hakati kasutama ka õhupalle. Lisaks sõjaväele oli linnas pidevalt valves ka linnamiilits. Kodanikud vaatasid majade katustelt taevast. Nad olid binokliga ööpäevaringselt valves.
>>>>Ideid eluks | NOVATE.RU<<<<
Kõik see võimaldas saavutada märkimisväärset edu taeva kontrollimisel, samal ajal kui maa peal arenes meie kaasmaalaste jaoks Teise maailmasõja üks raskemaid lahinguid. Lahing Moskva pärast kestab 30. septembrist 1941 kuni 20. aprillini 1942. 1 029 234 punaarmee sõdurit maksavad oma eluga, et takistada natsidel Nõukogude pealinnas ümberpiiramis- ja nälgimisplaani ellu viimast.
Kui soovite teada veelgi huvitavamaid asju, peaksite lugema miks T-34 tankide roomikutes puuduvad tavalised vedavad ketirattad.
Allikas: https://novate.ru/blogs/060921/60423/
ON HUVITAV:
1. 7 sisustuseset, mis on õige aeg prügikotti pista ja prügimäele viia
2. Makarovi püstol: miks on tänapäevastel mudelitel must käepide, kui NSV Liidu ajal oli see pruun
3. Miks mähkisid revolutsioonilised meremehed end padrunrihmadesse