Moodsa põlvkonna jaoks võib see tunduda üllatav, kuid nõukogude inimesel piisas sellest, kui taskus oli 3 kopikat, et näiteks soodat osta. Ja mitte ainult tema... Mida muud sai neil aastatel 2-3 kopika eest lubada?
1. Nõukogude karastusjoogid
Paljude NSV Liidu ajastut iseloomustavate positiivsete nähtuste hulgas võib nimetada taskukohaseid hindu. Viimaseid kontrolliti riiklikul tasandil. Seetõttu oli kodanikel võimalus juba enne palga saamist oma kulutusi planeerida ja isegi selle või teise asja ostmiseks raha kõrvale panna. Jah, nad kogusid aastaid mööbli või auto jaoks. Kuid kogu selle pika aja oli elanikkond täiesti kindel, et selle toote hind ülespoole ei muutu. Hiiglasliku riigi piirkondades maksavad samad kaubad aga erinevalt.
Ja veel: mis kaupa said Nõukogude riigi kodanikud endale 3 kopika eest lubada? Jah, isegi maitsvad mittealkohoolsed joogid. Näiteks mandariinisiirup või kalja tünnist. Ja 3 kopika eest sai osta klaasi soodat siirupiga. Ekstreemse kuumuse käes aitasid sellised joogihinnad kodanikke, eriti tudengeid, kelle kontol oli juba iga sent.
Vanem põlvkond, kes juhtus elama nõukogude ajal, mäletab tänavatele pandud soodamasinaid. Need seadmed olid varustatud 3-kopikaliste müntide vastuvõtjaga.
Väärib märkimist, et vaatamata taskukohasusele pakkusid need masinad gaseeritud vett, mille vahel valida. Seetõttu oli igal nõukogude kodanikul võimalus juua seda jooki, mis talle kõige rohkem maitses.
Mis aga kaljasse puutub, siis 3 kopika eest sai osta väikese klaasikese seda jooki. Muide, need, kes on proovinud nõukogude kalja, väidavad, et selle maitse on võrreldamatult parem kui tänapäevastel analoogidel. Täna ostaksime seda poodidest juba plastpudelitesse villituna. Ja NSV Liidus müüdi kalja otse tünnist, mis asus tänavatel. Möödakäijad, keda piinab janu, lähenesid tünnile, maksid 3 kopikat ja jõid väikese klaasi kalja. Ja need, kes ostsid seda jooki mitte üksi, vaid kogu perele, lähenesid tünnile, purgid näpus. Tee maksis nõukogude kohvikutes ja koolisööklates 3 kopikat.
2. Ja mida veel?
Ajalehti müüdi 3 kopikaga. Ja selle raha eest sai osta 18-lehelise koolivihiku. Trammipileti ostmiseks piisas ka 3 kopikast.
Märkimist väärib, et ühistranspordis olid neil aastatel kindlasti kohal kontrolörid, kelle tööülesannete hulka kuulus ka sõitjate sõidupiletite tasumise jälgimine. Need, kes ühel või teisel põhjusel proovisid tasuta trammiga sõita, said kohe trahvi või viidi politseijaoskonda.
Nõukogude perekonnad suhtusid kooli kirjatarvete pakkumisse suure vastutustundega laste eest. Lisaks olid need kaubad üsna odavad. Nii et iga 18-leheline koolivihik maksis 3 kopikat, olenemata sellest, kas see oli puuris või sabas. Need ei erinenud värvi poolest ja neil polnud värvilisi pilte. Ja veel ühte Nõukogude sülearvutite omadust võib nimetada blotterite olemasoluks.
>>>>Ideid eluks | NOVATE.RU<<<<
Siinkohal tasub eraldi mainida nõukogude perioodi koolivihikute tagakülge. Väga kasulik, riigi juhtkonna seisukohalt oli peale trükitud infot nooremale põlvkonnale. Näiteks riigihümni tekst. Või korrutamise reeglid, Pythagorase tabel vms. Ja nõukogude koolivihiku tagaküljelt sai lugeda ka pioneeride vannet. Jah, jah, iga selle ajastu õpilane oli kohustatud neid tundma.
Täna saame kogu teabe Internetist. Ja NSV Liidus ei osanud nad sellisest imest unistadagi. Nõukogude inimesed said viimaseid uudiseid ajalehtedest. Tooted olid saadaval ja kõigest 3 kopika eest sai inimene infot piirkonnas ja riigis toimuva kohta. Selle hinna eest sai kioskites osta selliseid trükiseid nagu:
• "Tõde";
• "Töö";
• "TVNZ";
• Izvestija»
ja jne.
3. Vaid 2 sendi eest...
Kuid ärge arvake, et hind 3 kopikat oli madalaim latt. Veelgi odavam - kõigest 2 kopikat - maksis nõukogude inimesele telefonikõne. Sama raha eest saaks osta komplekti silmuseid ja konkse (koguni 10 paari!). Elektrienergia maksmise tariif 1 kW / h eest nendes majades, kus kasutati elektripliite, oli samuti 2 kopikat. Ja apteegist sai selle raha eest osta 10 tabletti glükoosi või kaaliumpermanganaati.
Nii et kuigi mitte globaalsed, kuid siiski kiireloomulised vajadused lahendati NSV Liidus 2 ja 3 kopikaga.
Allikas: https://novate.ru/blogs/030222/62049/