1. Ameerika lähenemine hariduslikule kooliprotsessile
Väärib märkimist, et ühele inimesele mõeldud õpilaslaudu kasutatakse mitte ainult Ameerikas. Need on levinud ka Kagu-Aasias ja Lääne-Euroopas. Kahekordsete laudade olemasolu siin tekitab õpetajates arusaamatust ja kusagilt ka šoki.
Ameerika Ühendriikides usuvad nad, et kool on lapse jaoks stressirohke. Tänu sellele, et õpilasel on tunnis oma individuaalne töökoht, tal on isiklik ruum, on psühholoogiline stress seega viidud miinimumini. Selle tulemusena saab laps võimaluse õppida enda jaoks mugavates tingimustes.
Tavaliselt kirjutatakse lauad alla ja määratakse ühele õpilasele. See on tema isiklik koht, mida ta, nagu kappi, saab oma äranägemise järgi käsutada. Psühholoogid usuvad, et sellised piirid mõjuvad õpilasele rahustavalt, annavad kindlustunde. Lisaks on seda raskem maha kanda. Laps ei sega kedagi ja teda ei sega keegi. Ta on tunnis tähelepanelikum.
2. Vene lähenemine õpilase töökoha korraldusele
19. sajandi lõpus istuti kooliõpilasi tundides kahekaupa. Oma käsi oli selles Peterburi üliõpilane Pjotr Feoktistovitš Korotkov. Kuni selle ajani istusid õpilased tsaari-Venemaal üksikute laudade taga, mille leiutas F. Erisman. Jah, ja Korotkov istus kunagi just sellise laua taga. Kõik sai alguse sellest, et Korotkovist sai 1878. aastal üks Maa ja Vabaduse revolutsionääride liiget. Selle tulemusena saadeti ta selle eest Uuralitesse pagulusse, kus ta asus tööle õpetajana. Tema silme ees avanes ebameeldiv pilt. Koolilapsed pidid õppima kohutavas tunglemises, pluss vaesuses.
Et olukorda kuidagi muuta, parandada, mõtles ta välja töölaua uue versiooni – tegi sellest topelt. Nii võimaldas uus laud hoida kokku ruumi klassiruumis, sai võimalikuks kasutada üks õpik kahele õpilasele korraga ning muljetavaldav lauaplaat ei vajanud lisasahtleid ja kapid. Leiutaja tutvustas oma tabelit 1887. aastal. Uurali-Siberi näitusel. Seal autasustati teda diplomiga, hõbemedaliga. NSV Liidu ilmumise ajaks olid kõik koolid selliste töölaudadega varustatud.
NSV Liidus ei räägitud isiklikust ruumist üldse. Ütlematagi selge, et Nõukogude Liidus ei eksisteerinud üldse selliseid mõisteid nagu isiklik ruum, psühholoogilised piirid ja puutumatus.
>>>>Ideid eluks | NOVATE.RU<<<<
Seega kujuneb isiksus juba väga noorelt. Kui läänes on prioriteediks individualism ja ka iga inimese isiklik vabadus, siis Venemaal on rõhk ühtekuuluvusel ja vastavalt ka kollektivismil.
Jätkake teema lugemist miks vasakukäelised Nõukogude Liidus ümber koolitati ja milleni see viis.
Allikas: https://novate.ru/blogs/060921/60370/
ON HUVITAV:
1. 7 sisustuseset, mis on õige aeg prügikotti pista ja prügimäele viia
2. Ameeriklane leidis peidupaiga, mis aitas tal tasuda vana maja ostu ja remondi eest
3. Miks mähkisid revolutsioonilised meremehed end padrunrihmadesse