Miks Aleksander Suur ei läinud läände ja vallutanud Roomat

  • Dec 13, 2021
click fraud protection
Miks Aleksander Suur ei läinud läände ja vallutanud Roomat

Aleksander Suurt peetakse üheks silmapaistvamaks inimeseks inimkonna ajaloos. Mitte kõik kaasaegsed inimesed ei mõista täielikult, kuidas suured ringid vee peal Aleksandri kampaania Aasiasse jätsid. Ilma selle kampaaniata poleks aimugi universaalsest impeeriumist, inimeste võrdsusest ega isegi tänapäeval tuntud universalistlikest religioonidest. Täna me aga ei räägi sellest, vaid sellest, miks makedoonlased ida poole kolisid ega näidanud läänesuuna vastu üldse huvi. Lõppude lõpuks oli seal näiteks Vana-Rooma?

Kui kreeklased Peloponnesose sõjas üksteist tapsid, siis Makedoonia kasvas ja tugevnes. | Foto: wargaming.net.
Kui kreeklased Peloponnesose sõjas üksteist tapsid, siis Makedoonia kasvas ja tugevnes. | Foto: wargaming.net.
Kui kreeklased Peloponnesose sõjas üksteist tapsid, siis Makedoonia kasvas ja tugevnes. | Foto: wargaming.net.

-Kakleme!
- Näita raha...


Just nii lühikese dialoogiga võiks iseloomustada Aleksander Suure Makedoonia impeeriumi ja varajase Rooma vabariigi võimalikku suhet. Aleksandri impeeriumi aluse pani tema isa, Makedoonia tsaar Philip II, kes elas aastatel 383–336 eKr. Aleksander Suur sündis aastal 356 eKr. See aeg oli klassikalise Kreeka allakäigu algus: Kreeka-Pärsia sõjad vaibusid peaaegu sajand tagasi, vähem kui sada aastat tagasi Peloponnesose sõda Ateena ja Sparta vahel domineerimise pärast poolsaar. Pikaajaline poliitiline ja sõjaline kriis (nagu ka Pärsia rikkalikud kingitused) võimaldas uuel mängijal Makedoonial tõusta Kreeka areenile.

instagram viewer

Makedoonia Philip II oli esimene, kes mõtles tohutu impeeriumi loomisele. | Foto: armflot.ru.
Makedoonia Philip II oli esimene, kes mõtles tohutu impeeriumi loomisele. | Foto: armflot.ru.

Vaatamata "päikeseloojangule" oli Peloponnesose elanike jaoks just Kreeka maailma keskpunkt. Oluline on mõista, et enne Makedoonia Philip II valitsusaega ei ilmunud sageli ideed luua universalistlikke impeeriume, kaasates Kreeka valitsejate peadesse "barbarite" maid. Kreeklastel olid kolooniad Väike-Aasias, Itaalias, Musta mere ääres, Sitsiilias, Aafrikas – aga ei midagi enamat. Kreeklaste tolleaegne kultuur ja mõtlemine oli eranditult kohalik ja polis. Ja mis kõige tähtsam, majanduslikel põhjustel puudusid kreeklastel reaalsed võimalused ja vajadus sellise agressiivse välisekspansiooni läbiviimiseks.

Kogu rikkus oli idas. | Foto: ru.kinorium.com.
Kogu rikkus oli idas. | Foto: ru.kinorium.com.

Makedoonia on teine ​​teema. Kreeka-Pärsia sõdade ajal asus tulevane Makedoonia Pärsia poolele. Pärslased maksid kreeklaste põhjapoolsete sugulaste koostöö eest kuhjaga. Kui Ateena ja Sparta hakkasid üksteist lõikama, saabus Makedoonia jaoks viljakas aeg rahulikuks arenguks ja järkjärguliseks ühinemiseks. Selle tulemusena muutusid põhjamaad Philipi ajaks üsna organiseeritud jõuks, mis kogunes majanduslikku potentsiaali, et muuta see vägivallaks, mis toob veelgi suurema majanduse kasu. Mitte üheski alam- ja Kesk-Kreeka osariigis polnud midagi sellist.

Aleksandril on aega ehitada impeerium ja surra ning tema dioodidel on aega enne Rooma tõusu rohkem kui üks kord üksteist närida. | Foto: u-teti-soni.blogspot.com.
Aleksandril on aega ehitada impeerium ja surra ning tema dioodidel on aega enne Rooma tõusu rohkem kui üks kord üksteist närida. | Foto: u-teti-soni.blogspot.com.

Esiteks paiskus Makedoonia ekspansioon lähima rikkaima naabri – Kreeka linnriikide – pähe. Aga kuhu mujal oli rikkus? Lõunas ja idas, kaugetel maadel, kus kulgevad kõige rikkalikumad kaubateed kaugest Aasiast, sealhulgas Suur Siiditee. Seetõttu kolisid makedoonlased juba Aleksander Suure juhtimisel sõjaga Pärsia impeeriumi, mis oli selleks ajaks kodusõja ja keskvalitsuse kriisi tõttu juba tükkideks lagunenud. Aleksandri retk algas aastal 334 eKr. Just siis andsid noore vallutaja ambitsioonid ja unistused vormi nüüdseks ühinenud Kreeka objektiivsele majanduslikule soovile laieneda, hankides uusi ressursse, rikkust, maid ja orje.

Aleksandri ajal oli Rooma vaid väike, märkamatu polis. | Foto: Pinterest.
Aleksandri ajal oli Rooma vaid väike, märkamatu polis. | Foto: Pinterest.

Kuid kreeklastel ja makedoonlastel polnud vajadust ega huvi läände minna. Kreeklased teadsid väga hästi, et seal on maid ja "poolmetsikuid" rahvaid, tänu kolooniatele, mis asusid rannikul kuni Pürenee poolsaareni. Aga mida neilt võtta oli? Rooma oli juba siis olemas, kuid tol ajal oli see vaid väike linn, mis võitles aktiivselt oma naabritega. Aastal 327 eKr alustavad Marsi pojad teist etruskide sõda poolsaare domineerimise pärast (mis ei jää viimaseks). Aleksandri Pärsia kampaania taustal näevad kõik varajase Rooma vabariigi sõjad välja nagu võitlus kahest erinevast piirkonnast pärit meeste vahel. Möödub veel mitu aastakümmet konflikti, enne kui Rooma saab kõigepealt deklareerida oma nõuded kogu piirkonnale ja seejärel kogu tuntud maailmale. Enne seda aga surevad nii Aleksander kui ka kõik tema pärijad-diadochi.

>>>>Ideid eluks | NOVATE.RU<<<<

Roomal kulub veel ligi 100 aastat, enne kui ta on valmis oma poolsaarelt väljapoole laienema. | Foto: kartinkin.com.
Roomal kulub veel ligi 100 aastat, enne kui ta on valmis oma poolsaarelt väljapoole laienema. | Foto: kartinkin.com.

Kui soovite minevikupäevade kohta veelgi huvitavamat teada saada, peaksite lugema Rooma Colosseum: miks amfiteatri seinad on aukudes nagu juustupea.
Allikas:
https://novate.ru/blogs/250721/59898/

ON HUVITAV:

1. Miks ehitatakse Ameerika äärelinnadesse papist ja vineerist maju?

2. Miks Ameerika mehed kannavad särgi all T-särki?

3. Miks on India kuld väga kollane ja kust seda sealsetelt naistelt nii palju saab?