Varem või hiljem võib majapidamises või suvilas tekkida vajadus toru painutada. Enamasti on vaja seda teha 90 kraadi juures. Enamik meistreid deklareerib ühehäälselt, et sellise toimingu jaoks on vaja spetsiaalset tööriista - torupainutajat. Ja ainult vähesed teavad, et veski ja keevitusseadme abil saate raskest tootmisolukorrast välja.
Mida sa vajad: veski, kitt, värv, lint, paber ja joonlaud, keevitusseade
Metalltoru on võimalik painutada ilma spetsiaalsete tööriistadeta. Piisab sellest, kui majapidamises on ülal loetletud asju, samuti teatud aja vaba aega ja vähemalt umbes sirged käed. Esimene samm on lõigata paberist ristkülik, mille pikkus võrdub toru ümbermõõdu pikkusega ja laius - kaks toru läbimõõtu.
Saadud ristkülik painutatakse pooleks, pärast mida tehakse paberi mõlemal küljel olevale paindele kaks sentimeetrise taandega joont. Pärast seda mähitakse leht väljapoole jäävate joontega toru ümber ja selle servad kinnitatakse lindiga. Torul on fikseeritud lehe servade ümber tõmmatud märgised.
Paberitükile tehtud märgistustel on vaja rakendada põiki riske 5 mm sammuga, mida mööda tulevikus ringid tõmmatakse. Järgmisena võetakse veski kätte. Toru on fikseeritud. Lõikamine toimub mööda märgitud ringe. Pärast ribade lõikude tegemist eemaldatakse iga teine riba sobiva tööriista abil (surutakse sissepoole).
Nüüd saab toru isegi kätega kergesti painutada. Pärast seda on vaja paindet lihvida ja kogu liigne eemaldada. Siis tuleb mängu kitt, mis lahendab võimaliku lekke probleemid. Konstruktsiooni suurema töökindluse saavutamiseks on soovitatav toru värvida.
>>>>Eluideed | NOVATE.RU<<<
Teemat jätkates lugege, kuidas garaažis on kummaline asi: milline asi tuleb NSV Liidust.
Allikas: https://novate.ru/blogs/100121/57398/
ON HUVITAV:
1. DShK - Nõukogude Liidu peamine raskekuulipilduja, mida kasutatakse tänapäevani
2. 7 vähetuntud Nõukogude maastikuautot, mis ületasid vaevata muda ja takistused
3. Mida kartulipraadimisel mitte teha: hea nõuanne, et roog ära ei rikuks